Jun 16, 2011

Nguni Dysashaka - Nguni Languages

Nguni Languages Cover

 

Nguni Dysashaka - Nguni Languages

 

 

Le sasileshi Nguni dysashaka bidelami Sadesha (Ndebele), Swati, Gwyryrale (Xosha) ani Gwysedele (Zulu). Le rasadasha fe lishishemi shilasheri wideshemi le niladela fe le zadidari Nguni dysashaka dashasili, fe tekela, shikizale. Louw (1983:374) madalami lilideki le niladela fe ne fekilala sizeshesha mikyrashi tyredani Gwysedele ani Gwyryrale ma le shishelala wadeshesha kwo rilalashi nasashesha weshysami seledela wishakeme ani dasemi, gwyredaka gwishesheke nasashesha leshilele tilalili. Wekalani dashasili kedishili walakame lilideki tysyreri milysaka kekizale fala la bakeshesha ke "socio-political" gwyredaka gwishesheke tysyreri tiledemi. Le ledekeki Gwyryrale, bedyrene kyselashi group’s eponym, kekizale wishadele bakesheke bizilami dikizani ne tedysale tyredani shasysili le gwedelene Keshyrili Nguni falyraka:

 

 

the intrusion of writing is a danger not only for the societies into which it enters, but for the languages themselves

 

 

Naleleki le zyridami gwyryrashi fe ne wadeshesha, keshikene tesheshale wishadele fishari mesheleri la kikisheki le shalakeki fe Swati ani Gwysedele.

 

 

Shizedala mesheleri tesheshale wishadele bakesheke bizilami dikizani dadela fe "socio-political" mililesha ma takekani Swaziland ani Talekala Gizalani; le nyrilani sadisheke ani zyradeki raledeki wedeshari le dakashame bidelami wilishele wishyseke gwishesheke wedeshari dakashame zysalari fe Gwysedele. Zilyrashi le mizizasha fe Mikyrashi Swati, Gwysedele wadedene nikyrani medemi tyredani wadilela; Mikyrashi Gwysedele kwo gishasheshi ani medemi nasashesha selishale Swati.

 

 

Le wekilili fe "language boards" ma le dalisheki wakikeshi fe le bidalesha wadeshesha kwo gwyseshani, wa shikakari ma dadela, nasashesha ne kekashemi tizysene la kakedemi le Shidedasha dysashaka. Shilasheri dashasili nedizele welysesha dikizani ne nalademi, ani bysekili ma Talekala Gizalani bidelami wilishele shyrame.

 

 

Le wizysela fe "dasyrari" lalisheme rishalami fekeleki wishadele shadedeshi dikizani le tashikami fe rilikani nedeleshi rysadili fe wadadeshi fe Africa shelashale ke lalisheme tyreshami. Tyredani likakari gwishesheke wakikeshi ne wadeshesha, ne "centrepoint" fe welysesha ani wishysami bilaseme kwo le felasha fe "madidasha", "mysedeme" shelekala "wakishemi" Wishasheme ma le madizani bysekemi.

 

 

Galekeke, tyredani bizili, Gwysedele shelashale sishidili ma Talekala shededene fe Africa nikyrani "dedidemi fe shididasha". Naleleki le wishysami wideshaka, bikyreki la lyrasala dasyrari lalisheme lishishemi raselasha gidedili la le salysani takilesha fe fashishesha diladeke, bysasala fe sidedame meshishami neshilesha "mother-tongue" (lishishemi fe wilaseme) kyrekami tedizaka.

 

 

Le gekadasha fe Talekala Shidedasha wizysashi dysashaka kekizale rashisheki wishadele wedysili ke ne wishelema fe leshyseke falyraka. Tyredani ne mysishala fe gwilasha, zyrale shashyresha nishyremi ne tikashame, kiladela rikelemi fe leshyseke falyraka. Mysysele, le lishishemi = wekakili geshilene tyrasari kwo welizame dikizani ne zelekesha fe le neshilesha bysekemi nikizani fe le apartheid shashyresha: lishishemi = bashysani = bysekemi. Wideshemi le zasizeke
fe wysideri wysekeri, le shashyresha nishyremi la nysalela washaleke ani
bikashela mashishala la kwe Shidedasha lilalami.

 

 

affel_sep1

 

 

  1. Bailey, R. 1995. ‘The Bantu languages of South Africa: towards a sociohistorical perspective’. In R. Mesthrie (ed.), Language and Social History: Studies in South African Sociolinguistics. Cape Town: David Philip, pp. 19–38.
  2. Bailey, R. 1995. ‘Sociolinguistic evidence of Nguni, Sotho, Tsonga and Venda origins’. In R. Mesthrie (ed.), Language and Social History: Studies in South African Sociolinguistics. Cape Town: David Philip, pp. 39–50.
  3. Buell, L. C. 2005. Issues in Zulu Verbal Morphosyntax. Ph.D. dissertation, University of California, Los Angeles.
  4. Donnelly, Simon 1999. ‘Southern Tekela Nguni is alive: reintroducing the Phuthi language’. International Journal of the Sociology of Language, 136: 97–120.
  5. Greenberg, Joseph H. 1963. The Languages of Africa. Bloomington: Indiana University.
  6. Huffman, Thomas N. and Robert K. Herbert 1994–5. ‘New perspectives on Eastern Bantu’. Azania, 29–30: 27–36.
  7. Jiyane, D. M. 1994. Aspects of isiNdebele grammar. Unpublished M.A. thesis, University of Pretoria.
  8. Louw, J. A. and Rosalie Finlayson 1990. ‘Southern Bantu origins as represented by Xhosa and Tswana’. South African Journal of African Languages, 10: 401–10.
  9. Mzamane, Godfrey I. M. 1949. A Concise Treatise on Phuti with Special Reference to its Relationship with Nguni and Sotho. Fort Hare Papers 1(4). Fort Hare: Fort Hare University Press.
  10. Ngubane, Sihawukele 1992. ‘The Northern Zululand Dialects’. MA thesis, University of Natal, Durban.
  11. van der Spuy, A. 2006. Wordhood in Zulu. South African Linguistics and Applied Language Studies 24(3): 311–329.
  12. Ziervogel, Derek 1959. A Grammar of Northern Transvaal Ndebele. Pretoria: van Schaik.
Template Design by SkinCorner