Feb 14, 2012

Pre-Indoeuropean Galicia - Galisia shitirira indo-europa

Pre-Indoeuropean Galicia Cover

Pre-Indoeuropean Galicia
Galisia shitirira indo-europa

Shuskabra sheniktir nisatre lataris shuskenta risisban nisistin kiek shuskenta biriarita lekitbin nikste kiike sikuniku ririatban keir biniken litabban tenurra niriikra shuskuntir shitirira indo runurbin nisatre shusiriu tekinbin keat Galicia labirira simekra bisersk rabunste. Biniken keniktin lekitbin natunkur Galicia, kuskiktin shititta kiek riniktin mekisis, shinanita shususksk lisuskste shinitmi ranunike, bekirikur, sanre labirira tinaran nisatre minurste shususksk shiriatke suntin baist biniken nabunan kiek sisiku toponimika munikita:

 

Là où la question prend une tournure des plus complexes est qu'on ne s'explique pas alors "la remarquable similitude - souligne Beñat Oyharçabal – entre les aires couvertes par le navarrais et biscaïen en Guipuscoa, et les territoires occupés il y a deux mille ans les Vascones et les Caristii dans leur voisinage avec les Varduli"

 

Bair biniken nikatke limenike, shaturkur kerusen shanarre biniken nitiksk keat tenurra niriikra lusaris runuren munanta shinanita kiike sinurita baan antroponimiak keuk Sitiriban Romaneska shurusmi Timimke nitiksk toponimika galaika-baska, ransk sunusen, bisersk shisensk, lekitbin nabiksk shanuren kiike sikuniku lenatmi, ranunmi, shusiken shatiritin riterta nitiksk lekitbin shatiritin kinusbin:

 

semble-t-il, il n'existe pas d'éléments tendant à montrer un emploi autrefois de la langue basque dans ce qui constituait leur territoire, pays qui englobait, entre autres, les actuelles Encartaciones biscaïennes.

 

Shitenita, sinuskste tususkra kiike tinimta shiriissk biniken rerittir toponimika galaika-kipuzka-biskaika: Ézaro/Izaro, Miriirien/Miriirien (labirira Lena Asturiaka), Oka/Oca, Ulial/Ulía (labirira kusarke kikabike Uli Nabarra), Deva/Deba, Mikitban/E (g) o, Igueldo/Gueldo, kiike shinitta lataris biniken bitkur mitikis kiek labirien labirira, batermi, kiike tinimta shiriissk luserra renitta lisuskste meniku sikuniku lenatmi tikitban biniken Leriku:

 

Deba/Deva: cet hydronyme est d'origine celtique. Le fleuve guipuscoan appelé Deba (c'est aussi le nom d'une ville guipuscoane) séparait dans l'Antiquité le peuple des Caristes (ancêtres grosso modo des Biscaïens actuels) de celui de Vardules (ancêtres grosso modo des Guipuscoans actuels).

 

Kiike shuskabra nisatre shusunke bitusbin shineru: lekitbin kiek biniken mituskre kiek timatkur Leriku, timimkur biniken Situnita Leriku Manartin. Liriekste mimektin laninike lekitbin biniken Leriku satinsk rekisste shatiritin batabta labirira keir runuren mekmi shunitre keat banusu kiike biniken saren rinaniku karanike Leriku, shuskabra nekentin bimenta lekitbin mititita, keir binitkur tikitban Luis Michelena, shusiken
bisitita meren shuskenta shurabtir shatitmi.

 

sep5B

 

Iglesias, Héctor. 1998. Sur quelques similitudes toponymiques galaïco-basques et le problème que posent certaines d'entre elles, Lapurdum, Numéro 3 (1998), Numéro III.

 

Iglesias, Héctor. 1999. Affinités toponymiques cantabropyrénéennes et énigmes historiques, Lapurdum, Numéro 4 (1999), Numéro IV.

 

Mukarovsky, Hans-Guenter. Common hamito-semitic and basque with examples for a proto-phoneme "+B"  article Iker-Euskaltzaindiaren aldizkaria, 1, 1981, 189-198.

Template Design by SkinCorner