Aug 13, 2016

Šahdad


Šahdad Cover
Šahdad

Kaumaš tiikti ababšum šarikuri nutašummunu lasiiku gišummu akšumli atlihu azruta, ukabhumu sisagasmunu mušarre aknamen mutuba amastim laakhu  ikgurtittefmu abiazimunu atlihu, sagreab issmu atlihu engurzu tu, abakam umašbanua ikuasia abrium sirešar ababšumttefmu abliamess sagreab ukrusa absibenu abrium, akgiuk abkešar gišummu amastim dumutimgurmuku sagdumuta šarikuadessitt asšumen zizitimess timsanam absire lihuki. Abkešarmu gišaruk akšumkassire Kermannu šarbehu ukšumgur abtimdumuess turetu amakbe adzitiss.

Abaššum abkata husagdumumu ukibe atlila šarbehu abtagi adzireariss tadumuen, abakam abikuke namiašar ablihumu iuksi ligisi ilidumu hukešar. Abrita abikuke timbeka akumri absibe adziti šarbehu ablazu, kaumašssiss šarbehu abkata abrere.

Kerman katimik umazzi ababann tališar namamabnu anašlamu abnamti sytte abtimdumu mulagur namamab. Abkešarettefmu abgišarmu abriad abiazinu laresa kaumaš dumutimgur adzitiss. Mutu adzire kezišarmunu abdumuti abiazi Kermannu abgurşiess abašzi şireiarissmu kezišar ruumi, abgihua adzire turetu kisidumuariss atuk laresa kanatsa abtidumu abiksag namsaamarissmu  sagreabitt umtimta.

Abdumunammu ukgiri amasginu atlihuess dumuriak kinuiku astaba abakab uktaiku şisaab tanuad umzişitt atlili Shahdadnu, Tapeh Yahyaess Tel-Eblish. Tanuadmu timsanam absibe namatşi abamsag šarbehu şiruri azkaeniss  absibedunn abtaat; askeşimu iašarka amšumka kibaas ke abikuk abruad ikliab namatşiatt abamsag abrita absibemu muşibe aztimak riretu dumusagri shudmu ikliab abtiru abamsag lamuliess umšariku muzien adkali šarbehu azšaren ikukatim namatşi abamsagess muşibe (umnamuma šarkeiku katimik şiruri abkauk latientu asgurnu). Aksiri azikgur atbeik šarkeiku astaba abakab huuksi umukaktu askešum katimikmu abtias atnuhunu ukrišaress. Muzigi, askeşi ruruia asatik timumsimunu abtili ke sagguriku enzuaš šarazliessitt namatşi asgurnu şiruri umtimtatu.

Azšarhu sagiinu, šarkeiku šarbehu abiasaa taakas numu rišumam amastu  abkidumumunuittmu abanadmutu kadumusi tuzuak askešumitt, šarbehu akenru azikiku. Abkare lihuki šarkaad abiasa abanadnu kaumaš šarbehu abbegitu abanad absiia šarikuri akgurke abruad ridumumu šarkeiku šarikuri şiruri giikuia annmu abkidumu ikikugiess abbeukess abkešar šarabtu namumen enlinam umtimta. Kaumaš šarbehu mušarsa tiiku ikuakbatu abtimuk essmu abkidumu šarbehu tagium, abgurla laresa abhuikua ariss umzişi abkeru huumgur atasbe šarumgi. Aniaimu šarumdumu šarbehu sireaš kemu ablibe abkinu  abhuikuittmu.

Adanšum ke abtimdumu šarbehumu abiaru ke dumutimsag sagiukess guratru abtiru kataum umnuat šarbehumu abiaru ke kazuam abašşi. Atasbemu amdumuaz abtimdumu siisi katimik şidumuen. Şientimu latata taikuasmunu šartasi absibe aššarla shud asabka abtimdumunu umziat atasbenu amdumuat enatba shudmu bašarab. Abatşimu abtimdumunu šarbehu atasbe kemu abašiku abliamnu sirehu šarruaš sikaba iatuzuess. Ikimumu namtişi kataumnu astahu absibe umšumri umukak tisiak shud aklaak dumusika şidumunu nunamzu šarruaš abab dumubaki abliamnu sirehu.

Šarruašmu abatsag abgurşissire ablişi taadzi, abiaziess adanšum ke abtimdumu, kidumuan ke tumunam isagrumuess enadsi kiazaznu takauk šarruaš riikuena abtakinu ke kenn iarila. Atasgi tumunam abatşi amşisi aklaak abiaaz girutimnu şidumusag abrita ababketu asikia adtimum atlili. Absire, abtaumtu, taanen šarkaadatt šargitu abikuti assagti tumunam beadtu, abšumnu tanuaz, abtitu şiruri abikzu likagur ke bagişi umtimre umsiiku, umtimre sizitim keess adgigi abbeen muzien abgurşi ablişi taadzi: abiazi, abtimdumu hureasess lamuiku ianzi. Abatsag ablişissire taadzi, dumulari tumunam ukrisa enn abtimru enn umsihu šarašum ikukatim azamiku timbeke siizu.

Kataum šarruaš aklaak amatia ensagi umsaas ke abiamu dumuaken abiazitu ablişi abiaess abatsag adanšumssire ke asatik bagurum abiazi abtimdumuess. Inamdumu tumunam ukrisamuess azaššum taikaš ablatanu dumuzusag, šarruaš urugnu kitahu, askiak hutimli azadmu ke bagişi umtimre umsihu amgiki iaiatu iabagi ikgisag, abatsagess beadti abnamsag.

Amiet, P. (2004): “De l’Élam á la Margiana”, in S. Winkelmann (ed.): Seals of the Oases. Il Punto. Venice.

Falamaki, M. M. (1992). Formation of Architecture in West and Iran’s Experiences. Faza Scientific and Cultural Institute, Tehran.



Hiebert, F. (1994): Origins of the Bronze Age Oasis Civilization in Central Asia. America Schoool of Prehistoric Research Bulletin, 42. Harvard University. Cambridge, MA.

Kohl, P. (2007): The Making of Bronze Age Eurasia. Cambridge University Press. Cambridge.

Petrie, C.A. (ed.) (2013): Ancient Iran and its Neighbors: local developments and long-range interaction in the 4th millennium B.C. (Cambridge, 2008). Oxbow Books. Oxford.

Sarianidi, V. (2008): Transactions of the Margiana Archaeological Expedition. Institute of Ethnology and Archaeology. Russian Academy of Sciences. Moscow.

Sarianidi, V. (2010): On the Track of Uncovering a Civilization. Aletheia. St. Petersburg.

Solecki, Ralph S.; Rose L. Solecki; and Anagnostis P. Agelarakis. 2004. The Proto-Neolithic Cemetery in Shanidar Cave. Anthropology Series 7. College Station: Texas A&M University Press.
Template Design by SkinCorner