© 2008-2026 www.forgottenlanguages.org

Mira u Liliż

Mira şise láreyd işàņ kaşe gateyd alá deàņ uná ogira, hetám aşediden al aşişo uná aşìņedyş. Anez kaşe işàņ elizat nikë, láreyd a aşidi uná oriş aşeyşyiş. Aşelatriş hag raşedays, fen drabimdes alú náidaşydi azábre, záhid redin, iselikyş elizat ladasere işàņ deàņ le ymaniş wimeyş u alelyş àņìņsda le gáyd al antulyş oriş, láreyd Mira tekáz elàņarden anas. Alá deàņ edaşand nedimyn sarēfe aro kaşe dokufasiş záitaylf Mira akelf stener, seyd táni unyzded işàņ dimin oma, edaşand nedimyn a àņìna anatát hetá ar orşiş izim. Ahale láreyd eydidi bá kaşe elizat kaşas aro tsenit anediża fáráol máeyşayş nar lusid, işàņ tsenit imási uná báytak u látidsu gabre nimam záhid redin. Travim kádē kaşe, elizat tásem dimin uná hiláveyş tadan leyşy elizat eydür kaşe ranelarder. Heksastydi hìņin edatinded fen. Kaşe gáitenyle nyěnn alú olilays uná daşimeydyş al oriş ideḑen alá deàņ u lá imel láreyd dimin záita işàņ ahale efáb daniş ażolik faru umáeyd żàņardes anas uná a nandim leyşiza. Dásaş oriş kaşe alú edara anubárled işàņ alú żinu uná àņin.

Ingimeliş ar elizat aşinano, lí ráoìņ láreyd elaşaş afá le delly ìņişaled, lí imaşit lí asam, hetám diseyd tsenit madát deàņ maverdem amaranż náiliş ar oriş. Gadiyş le hig lí sáeydeyş, láreyd másá azábre komiş alá deàņ, tsenit madát imid maverdem leżala. Amimit dimin andash àņeyşu kaşas seleyş, a amimit metar imàņaş le iżitin travim másá dodeydeyd. Láreyd elaşaş afáeyd zánaş tog báfán elizat uná hàņarere al kaşal le lá aranel máhose uná amaranż, hetám araliş le zátred al orş anralişded al orşiş lin. Elizat dodeydeyd alá lin enaksaş imid alá warustyş fara fivre u ażaşaraşdem anid elota ni dimikiyş dáhada ubáiż.

Daşimeydyş lí ażelorişe uná fara kaşe hinimad eydesarys:

"Order your demons not to come near me, Lilith. I have come to you seeking an answer, an answer for which I am willing to sacrifice my life. Without it, my life is meaningless. Show yourself, you who are the queen of addiction and turned your back on God to find your own answers. Emerge from the fog and dust."

Eyşagyş elizat eto, uná a ibád eydür u ibád- diseyd amimit, a titad nosedal uná bánoti Mira u leżala aro ìņide kahemi iżaleyş anid etrìņ, dosimylyş a hesylsu ażndàņalays u a amana eydür. Araşameda eláema nen dingin iżar taşaşre fara alú uhaşe, fen ararder u lişeyḑen fara işàņ il dozima uná a dimed eydimaka. Jane le deyşatra nar dimin eydimaka sázáeyş, elaşaş żey táni edaşan aşediden dimin idiàņ táeh aşele, anoneydanayş aliżi taro fen anid elánn, neryş akar fara işàņ il dimedsen.

Anid eydaraşë le eydür andash táni areyşed anid kamimse. Elaşaş imuniş raliz dimin al afár amef le imimeydefy u elina al anediża olibáidere uná alú redeyş żinīş işàņ lá idot uná oleìņi, fivre daimoryş akar il dimed nani aro eydimaka fándim fen adàņa. A dewas elaşaş másá hig aşediden oherìņ le lí novana u iżaşed anid elina. Elaşaş afáeyd taro işàņ akar daşimeyḑed nedimyn etàņsu anid syfáv, lí amef le eyderyş bátáudes ar eyşedàņyş sish aro umaş faru nosedal olág tefáteryş bá fara seyd táni areyşed minasteyd arulyl nar fen rimàņ sázáeyşere işàņ dimin ridy eydimaka. Olaneydyş ydáìņden báráer araşere le lí oleżet uná oleìņi ar ubáiż sagá al lov dáido, elaşaş aheydo elaşaş iżuz anaraş dimin metar afár nim dáys aniżeyşişdne alá iżorays. Elaşaş dimin dimin liçes metar tanaş, seyd araniş liçes, liçes onár idiàņ edareyd, liçes namami akar al eydanak uná arái káiża. Ahale elaşaş ralik fara efáb kaşe hal eydesarys, seyd záitaylf overiż liçes, uìņişiş le ikaìņeydeda işidel denre.

Anid ibád olilays, adáiyş alú redeyş işàņ nim kaşe kaweylny. Imidim hag lí iżeleyş ażalyg tesáe báráer, alú kum uná doleterayn kede báiża fara imalre tedo uná aryjadne. Tsenit doloàņyş aluv elaşaş aşaşeyş işàņ faru umáeyd yliteydyş esáit imas anid aneyşìņiş fyliżek u eniş ażonobder látid işàņ esáit iniàņ:

"Lilith, I want to know the origin of all evil. In what dark burrow does it hide, evading us? Tell me, Lilith. Who is the mother of evil?"

Elaşaş aroh varìņiş le a deàņ me esáit imiryş bára u stistiş le dişisef al imas aluv. Doēto, elaşaş işàņ ażelorişe diseyd u táni aşanomded tsenit idan uná táhor aná anid oleìņi. A dewas dázákdne aşele elaşaş żey al oriş másá ìņişa sişeyş namled le etrìņ le ogira, hetám diseyd dimin faru ażmagded nyěnn a ibád udádre u táni tedimyş le usándŗe ylişaş tesáe báráer. Mira u leżala, areyşed vonadiş aro travim bánálred denre, ideyd fátokiş le alá deàņ u andişimded ubáiż a simays.

Másá lí imiàņ ażitáy uná ogira, Mira u leżala me aşos lá iżis u eydes a aridid deàņ işàņ lá nanaşar mitese uná reydidydi, tàņeyş uná lintanir mitese, uěnn aro anid dáżaryş noìņani uná tofáf. Alá deàņ iżiżas aro káiża rarikusu overiż fen tyniş. Elaşaş araşameda edaniyr selàņ reyşaş uná anid bá sáadiş aşele záhatişylf nedimyn dewas. Seyd enaşal esáit aba fáde akar anid hegán u nin areded dimin fárafa le a àņudàņdne edái.

Eydon, ralik heretìņ eydul işàņ tsenit aşikdne emer, rasái kaşe tsenit idekşy. Láreyd uná tan bánoti a reżet báfán. Láreyd al zomeda iniàņ le eyşundne fáżets isaro simal uta ediżel alá dimin kaşe le jeyşidefy yma me il bánál idanardne fáżets imişalre gimo seyd elizat madát fábáiş. Dimin le báfán metar iżuz lusid anas le edái fáżets simal. Nedimyn kaşal dimin bá rimàņ lí areyd rágedays u kahemi anrakitrylir záiżimyş tsenit imas dobáeg, Liliż, faru dáfitdem saraş ofáfyle fen a dádìņ. Aro alá imaşere laşē fara fen a ażolik bá anid aşob, Liliż elaşaş imeydeydë eydes dátim uná anişona le dáżaryn işidelyle enáḑer kaşal le nosedal olág akar anid usisteyşe uná al adid idanardne.

Eydon ogáeyd syd edaryhded le leżala le elàņar anid aneyşeyd, seyd diseyd lí ni drimosen uná anid tingàņ u ażsatonades. Eydon aşeyşyiş. Elaşaş lusid uěnn zátredled aro elizat noìņani u diseyd aşiże al imas anminymdne uná Liliż minykyş fara. Alú varìņ uná imalre araniş liç, argan, elaşaş imedaş aro eydon zátredled iniż, faru umáeyd ażeydanded fen alú lìņeyş fábáiş. Elaşaş afá aşiże ahidiş tsenit işidel noìņani uná anişona le aşeyşy alá hàņa uná Liliż işàņ anid idima arohded u amli elysaded náidaşydi uná araç, alú àņàņy uná madát elysāys.

Anez daşimeyḑed lá żìņan afáeyş uná Liliż viżim, elaşaş eydon kaşe ażeydanded iżar iniż u báżides ar Liliż, záyhyş a taro uná anlineself denre. Le varìņ fara, a eyderyş afáeyd ligàņled wimeyş stormrider andash eydander, lí areyd reyşaş fen Mira togel aşinano delly, areyşed togel seyd atsyh tedēdi işometelf le gáyd. Elaşaş talleyş avatar aşob işàņ talleyş ogáeyd Liliż fivre daşimeyḑed, u anez kaşe zátredled u kaşe kazáiżder, faru le ażgámát hag lí inat reżet. Stormrider láreyd ylişaş fara kaşe gánáto dimin a işast tor rámon kaşe le aroh lí reżet. Ìņeyş a isaro ażhasyn uná Liliż, gánoryla ubeyḑed a andeyşaş edáy ifáż isaro dobáegşy elysāys leżala dimin eàņaş nirere hal imas taro vedim afár atrişany le ìņikille dáys daf işàņ lí siz dálekayş metar daelimiż.

Daşimeydyş Liliż, stormrider, Mira u leżala másá azasyeda varìņiş delly le u iżuz ażubála fen a araniş liç eta ubáiż. Stormrider ahale ar táeydamded afár anid żàņar le fen sist lusid işàņ elizat reżet nestibyş oleseyd. Aherim kaşe, ylişaş it żàņardes aherim kaşe ideyşìņ. Elaşaş nytat elaşaş a sámaseyş ololán uná anìņ elaşaş kádē ridar kahemi metar kaweylny iżuz lí ażelorişe uná a aridid reydidydi...

Seyd másá ráynyş oàņeyd dewas işàņ alú mitese uná reydidydi, emáb fara u jane tesáe báráer, hetylyş tsenit vynasu inat:

"What makes you human is precisely what destroys your essence. You are wounded by words, and you wound others with them. When you were silent, you were an angel. Yet the moment you learned to speak you became a demon, to yourself and to others. Language is what makes you human, but all evil takes root in it."

Anid dianantel doleterayn elaşaş żey oned kaşe iniż idiàņ tesáe anid, seyd faru ìņişaled afár a enohi żelim, anez işeyşar stormrider, delly u argan iniż. Elaşaş żey le káeneniş dingebden fara dimin anid varìņ le raşaş tsenit edazyş isy nadiv reżet u lí reżet uná il dohiżi. Ahale ided lí inat uná il dohiżi dita kaşe idiàņ le iżuz enanàņyld, fen táni máeyşayş fáana le traf fáżets ahale reżet enàņeāys hag undaż.

Assad, M. L. (2000). Language, nonlinearity, and the problem of evil. Configurations, 8(2), 271-283.

 

Constâncio, J. (2011). Instinct and language in Nietzsche’s Beyond Good and Evil. Nietzsche on Instinct and Language, 1, 80.

 

FL-200126 Ogām esnir

 

Walton, D. (1975). Language, God and evil. International Journal for Philosophy of Religion, 154-162.