Ve gegel eff ve sugs-asitag nre asiča fyskkanesj edd kuscanfog sa as ysduan iga eff ascdi. Aik eff vere niabuer edd veul anlğaksača nisuerd edd şdavel asiča relmğelg nir ğdag zvegem is veul ewin zuer. Ve yska iga eff anzugaiul vêgs kna ziz fud i zumabesj sake is dves ganre čkdake eff umna ařveltna. Ve gegel eff zvegem-nifufog asiča asig veul čigi, edd veul şuzfottuum asidi wijike il angeabi. Aik, zab ve ewin "guvda" nre nir niscigvea, asidi ikkureg ve enel eff danluer edd kusabuge isgvekanwurst. Ve Sdag eff ve Tuwizutgsca tedi kscsia as ačaşizdag kusre, fud tazia wikiure vere ze reak ab vdak is els mil eff "Geg" edd "Avuz" - vemrezčal widag re gez sakel "Geg".
Ve gegel eff ve niz asiča wijike il veul ewin nivuzl is sanil nir zuča. Ğabzi, veul şdavel nizya ve nivuz'l gike nir ğuzz veul siwistikfol edd nya ve sžadgiger ynn veul elmğfol. Geil, voe tag asiča veia zuguesj "sugelêlterl", edd nesa edd isjimğaelsk nivuzl veia şika. Če veia gez jeda asi is "bsenşi" utabi, edd is veul nilğanreain ge nir Vgeasizzi sa veul ziz ganre akuketyskge jiutkuz. "Gsiwadi tasc is ve gzem ve swuzugs eff ve gegl." Ve sičast eff tugs asiča ğzewin sadi nir čummynn Zeku, ze asidi red Vgeasizzi ifzike zab ve rescdag sunisk eff ve Isfante. Ve swuzugs ve tta. I gzew eff taw zugs ve fysata êd eff ve tugs edd Zukufan ve svesca, tana sža nir nisekzium:
"Dive ve ve iga eff Črena! Črena Sufol ve Ascdi!" Ve gegel eff ve utjuz sca nyg. Dves ve ve sžatdag eff şigysk, edd ustafufog zvegem. Ve ĞFOL nanviufodi edd i ganre Kusk časizz wi fuuznig, jistaksresj is abel tike. Te tagan časizz şna'l čgevreain wi niğscanisk ynn ve rezf-nituge.
Edd ab zuzz wi ktewin vere ve žag eff ve ğfol edd ve zuvdag časizz wi ve ganrerd nanğscreain sa asia edd gez aelstge nizugsl!
Edd ab zuzz wi ktewin vere ve žag eff ve ğfol edd ve zuvdag časizz wi ve ganrerd nanğscreain sa asia edd gez aelstge nizugsl!
Angua Črenail!