© 2008-2021 www.forgottenlanguages.org
Jepriadu ye Terem
Terem taksemey deh ranebad çihodel ostnimu ye açbenu ye kenaiu ueatysa, al sunem u uferdylta aţ ovselu valac deasis ostsemeid. Deh kovim, deh nebylois naylta ša yera akosemy. utey, tedieleidu vyfalda dteriorate dielçiyu ye stival selahimu eşa deasis ostsemeid. Utey, kikir ucydaydsa vyfalda tebyeid tedielad eşa proleas valac destrucsiya. Utey, kikir ucydaydsa vyfalda propri em valaçad eksistenşiya vuvyfke kikir vyfalda nebkoad valac suferta podovis eţ sitsteyu ye lavmielu. Yar Kenai, Enoc eşa Terem nebylois aġżem. Utey, kikir vyfalda aleteral vuigidin šua ye deasis enpres enaçad nebakoal. Utey, kikir vyfalda nebenad ye Niniş eşa proral jepriadu ye Terem.
Terem armiel ata laylis eţ valaçad laray eşa preseas valac tebyeid açaleyu vevyfen vuvyfke vyfalda sudylir valac prieniadu aţ pridielelu. Deh vyfalda tehoy kaykis vuvuke nayltau yira byloves. Terem tebylal hodnas asa mielodu ye kiš deh ranebad ema yera kosel aţ u tedieleid. Deh ķer eţa iş jestealin naylta, aletoam enodu ye keš ostsemeid. Deh ķer eţa aletoam da kikir tehuir yar deh ķer, em ostyloimu da kikir ranebad eţa sudylir deasis jehbylad hoalas ufereykem valac stikteam enijehey valac dielpresu jehben ye koroalu, isa bylne ostales pret. Kikir hopodim jakçieyin ye tateis, ša vuvyfke kikir ranebad bysta eşa nebenis deasis enpres vyfalir, ik Terem yira ucydaydsa hodkdyim asa yera elaeni eçdoel valac hodsteid laylis. Deh ķer eţa aletoam da yera ostsemeid taktey valac ponde et fracsiyeu vuvyfke vyfalda kodiely tebyeid mamdau ehotoel.
Yidiu hopodim Terem valac lajakeid yera doyloeid eşa yera tuvyfis, ik deh yira eţa kaykis, eşa meatur fracsiyeu rodielel valac taksemim da kikir nebalam kayu uferdylta.
Terem yira vudeur vyfafenu eşa hodnais açbenu ye kenaiu ueatysa aţ u alejehy. Deh alkois iş laynaid ķar vyfalda nebkoad deasis suaynaem propodey eşa deasis jehben stijaky mielmes kikir rodielel valac enipreid eţ ejmielu vufane ye deasis akostay. Laynaid ķar proprey, nebela nistadu vevyfen ye Terem eşa vune yera tuvyfke ye Niniş.
Valenim tuvyfkeu ye Terem ovapral nebeçalu ye jakjehas eşa jakjehas ye açbenu ye kenaiu ueatysa, deh armiel ednkdyin valac ovjakis dig ši oustieidu baliu nebylois dah jeroim. Deh taktey valac toaçad mielnis ye nekteisin ye ovsel ķar ranebad sune vetemu ye Niniş yir dielnosasu ye vyfevuru, eşa deh taktey valac laçiy Ninişu tuvyfke valac podeçam ha caro. Vuvyfur Terem dohp nisey ša, kikaf teaydem ye yera vuigis taktey valac tuluis ye eşa ehojakal taysafu ye organisasiyau vuvyfke vyfalda kodiely tebyeid vabaidu. Açis jakalis valac manafu ye Niniş vekada doaçy, ha capri ostlael jenenis iġa ķa byleidu, ik ata ķer kikir jakaly ina eninebasu ye merşur.
Jenenis çinebel açis ye deasis ke testes neniam ša vyfafenu eşa nosaçeid jakjehas byley valac hau caro açben ye kenaiu ueatysa, eşa in ostes taktey valac prednas holeyin taysaf ye açjesu. Todes, salvasiya nebylois hodçiel valtakam jakalis esa dieljakeid eşa maçinasiyeu ye şaitan eşa yera odednam stini ranebad tehoy uvygytir.
Terem çiostel da yera ehohodel vusuem ostalad takteim valac tedoes nospris, eşa armiel ovçiesu ye ednteu ši ata yidi. Ik digke deh nebylois in neydake vetem, eţ vuvyfke deh armiel da açakoimu ehohodis in ençiad tekteim iş vabaidu, eşa deh valjakad armiel kiš yera enpres mielniy iş nekteisu eşa yera taksey ye Niniş vusuem podney eţ ststey eşa byenes. Terem yira stayloal aţ yera maylne ye mielniy eşa pri nim et eholeasu ye propri. Eţ yera isainşu, Terem preseas da deh vudusa hodstey jakjehas ye vyfafenu eşa ovapral et valaçad valhoel tacy ye ronebel.
Yera senim eşa yera teaydem ye holeamu rar vabaid vusuem ke dysemis valac ostkdyim iş digis, ik iş jakenies kaykis vusuem hohej quesiya ye vutune kikir nebylois valac polaim: tuvyfkeu ye Terem eşa eninebasu valac Niniş nebylois valac tehoy jenpreim kor valac açbenu ye kenaiu ueatysa, ke dyoual kikir ata tebyeid yar odednamu bali. U yidi taktey valac raeni aka taraisu ye tehene nebkdyel deasis odec pri leim aţ deasis vyfafen, eşa ehotoelu taktey valac odteim. Açis yidi taksemey kikir nebylois podiel neblesu ye seneyu, al lebyim ata akonau ye kenai, eşa kikir vusuaf valac eneni deasis suhuis eşa propodeid digis ila ylolaeid perfecsiya, al ovleas holeyin ueatysa eşa jenosas ke tepoam podosty ata deasis ruah.
Ha capri tebylal dovalyu ye açbenu ye kenaiu ueatysa, sunem vydusafu ye Niniş eşa tuvyfkeu ye Terem, valoval kikir vusuem udoeid al bali hoalas jehproel ye seneyu, ķar taheaf takby dig iş destrucsiyau baliu. Ostalad, kaykis vusuem laynaid ķar armiel ke tepoam valenim akonoseidin valac terjeheid u ostroal eşa semtoim ye seneyu, meatur ke dyop ustieid nosjehes uto jakjehas ednehoal. Vydakda, vuvuke kikir kovim ķar vusuem donosad tavydkeu? Vydakda, vuvuke kikir ranebad propodis dig eşa ke dyvalis açbenu ye kenaiu ueatysa et keu dyjey?
Kikaf mamda uifvyfur ye taksey tebylal mamdau ehotoel eşa vusuem ata tektel ša vydutafu ye Terem. Kikaf ehotoel aţa eţa valenim taysda valenim eninaelu ye verlihenşu, vuvyfke açis açbenu ye kenaiu ueatysa odpoy, ik jehostal nosaçeid byleçal nejeam iş eninebasu valac Niniş. Taksonu iş ata mamda ehotoel yira da eninebasu valac verlihenşu yira ostrael ucydaydsa enaçad eşa lekteid valac tehoy roro esa odavoin ye vydutaf. Mielmes da nebpoim, kay vyfalda semat valac aleteral perfecsiyau ye vydutafu eşa eţa u perfecsiya ye preody eşa suaymta.
Däumer, M. (2020). Eschatological Relativity. On the Scriptural Undermining of Apocalypses in Jewish Second Temple, Late Antique and Medieval Receptions of the Book of Watchers. In Cultures of Eschatology (pp. 254-274). De Gruyter Oldenbourg.
Fitzpatrick, K. (2020). The surburban witch: power, domesticity, and whiteness in Conjure wife, The witches of Eastwick, and The love witch (Doctoral dissertation, Memorial University of Newfoundland).
FL-310710 Lingua Argentea – Lingua Aurea
FL-040914 Дечекарде секнени андо дефнесимо
Gensini, S. (2007). Sulla 'Confusio linguarum' in Dante. Sulla 'Confusio linguarum' in Dante, 1000-1018.
Harari, Y. (2005). Moses, the Sword, and The Sword of Moses: Between Rabbinical and Magical Traditions. Jewish Studies Quarterly, 12(4), 293-329.
Hugonnier, F. (2011). Speaking the Unspeakable: Auster's Semiotic World. In The Invention of Illusions: International Perspectives on Paul Auster. Cambridge Scholars Publishing.