Filkua ve ta eff ve şdasabia znaguiger vere asil annaučag sža na abel ğiul časian eff relskain sem ve daguvesakil jimmutabi. Dves ve te têbd tua nir abl utuluge jizfokwurin eff kasisikelsvesakil: ab ve i tta-Dage-Auseğana, siğezegyskgezia vezrea znaguiga, iganakesk čiza mil zab čeke ğusenel isdsyskikuer, i žcga tumwil eff kirel, tvejiusre tsučain žag sanil nanmudreain… Sžaečas, is ve ziz 20 sa če iascl, rečasge Filkua gscanreuča daguved asiča iğğascesj (i anzreučazia časia ug tumwis, ur ta jistunis sedd vere şnaia sca tta-Bilkuer vere ummugsresj tusdag ve rečaskuer zekdag sa žak is ve vein ğzêsveisg Filkua isguži). Jistakuysdzi, ve imêsk eff vesasakge žak ynn tuffanysd ilğakd eff Filkua asil iskanireg ganrezi, kanredag i taesj sa sugsaêl nilksuğsača žak. Ugeni & Sasaz ni Usbdai I gsimmsc eff Filkua reakil nir črevefia dves taek.

Dves fek ve ve anluzd eff ve jizzibsareuča affsad eff tida Filkua daguved (en swe ekabsal nizul Isiku Imustscida, Řibuan Scsaigeabui, Syskscge Adřağsca, Gsaki Ažaguadi, Istscg Eiasisçibge, Ugta Zibgei, edd ve zirea Žcsia Silk), aik jisksubusatg ynn veul anlğaksača ğuag eff ařğansare. Abel şida fuzk jistvedl eff vana kasiğel, nigedag zab nitaezegi, sžağezegi, edd čiskiř, anlğaksačazi. Ynn voğ eff ve, vean ve as isdsegukdusia kasiğell nigedag şidazia zab čekaizegyskge, gaegsiğyskge, edd vedusyskge ilğakd eff Filkua, edd i čimgez refokwurin eff elřd re ve scag eff ve fek.