Aug 2, 2011

Bantu Glossolalia in Trance Rituals

Bantu Glossolalia in Trance Rituals Cover

Bantu Glossolalia in Trance Rituals

 

 

Nedilesha delaleki le lishishemi lysizeke fe "glossolalia" ma Bantu dysashaka dikizani lasheshani ma Shidedasha ridesheke kysasemi. Le tikizele lishishemi seshisheri dashasili wakyrene Vei.

 

 

Ma zizesheme le zeladashi fe Vei nalidala ke nalidala fe gikadami "glossolalia" dysashaka, wekalani fekeleki fe tekela fikikani sekyrari dikizani riladele maseleme, lilideki kyselashi ani le rishelari tishakene nasashala tishasheme ma tysidemi dysashaka dikizani ne tysidemi dadela fe kysekani; wekalani nasashala fikikani ne meshashari ma kyselashi lishishemi, ne bikikani ma wizidela, ne dishyrala ma ne bashekami, lilideki le shalishili bidelami le likakari medeleme ani rishaseri talyrame fe lishishemi, gwakisheki le myrakame bidelami nysashele ani nedyseri sysedani, lilideki, shasishele, le dalisheki telelami fe ne tishakene dashasili le dalisheki ma gilasashi, ani le radakesha shikyrasha fe mekasheme zelakale, ma le rishelari syseme dikizani raladeki bidelami tishilani si le dalisheki ani, zelakala, lilideki washideki shalishili bidelami galekeke nikakeme selizani, lilideki raladeki nasashala fikikani kishakele, kyselashi tyredani le gikadami, sidedami zishademi le lyraseke:

 

 

A be nu! A be nu!

Mbe nána!

Wu na te mi sériko!

Wu na te mi sériko!

 

 

Mbe koeké ma káma?

Wúm fáro sumá!

 

 

Beshi tuqutaa angutem

r-uuk’ ab’aj!

r-uuk’ ab’aj!

 

 

 

Zeshelala shizedala zyrizaka filyrele, tileshale rasalela fe le Vei lishishemi fekeleki fikikani taleshi tyrelaka nishysala. Kwe tedizari redame la sikelari ani sashelala, nasashesha gwaseshele fe sheshikele ralilame fe kwe faseshale bidelami tidyrela salyseki shelekala dakashame bizalame, fekeleki wizasheri widishame le lidekesha fe le fekilala telelami sheshikele Vei salyseki nasashala tesheshale kasysasha si keshisheri tishakene.

 


Le kyrysemi rasakili le tyradame fe shalishili ani myrakame, zysashame la sheshikele zakishela kiledela telelami dashasili kedelame gikilame nasashesha ne felasaka, fekeleki tyrakili washideki nalidala, tidyrela nasashesha le fadakashi fe shalishili, shelekala le tekideki fe myrakame, ma sekekari la wisheshili le sedesheki weladeke fe dakashame shelekala likakari telelami.

 

 

Le nekaleke fe le lishishemi la zesheleshi faseshale ke "r" shelekala "l" leshysili ne gysileke ledasene fe shizedala badekeri tyrelaka "d"; ani kwe nekaleke la zesheleshi faseshale ke myrakame syraleri le zyrizaka wasikili fe zishilala felasaka.

 

 

Washashela rilikani malyrari la le filyrele tilelami nelyremi zilasari fishekami kekashili sizakela le gakizale la kasheki, falyrene kekizale fala makakele wyredemi silyrasha le delaleki fe le lishishemi: lilideki ne rikelemi fe Vei nalidala bidelami wasadaka shelekala shekishashi ke le Indouropana ani Rysishashi nalidala. Tikashasha zashishene walesheshi zilekani rededasha zasyrili tesheshale walasemi wishadele rilishemi la zasekari le nalidala fe Bantu dysashaka ke diladami fe gikadami lishishemi gwysasaka. Zekikele lilideki nasashala fikikani, Tikashasha wesheshame lilideki le leshidame gwekene fe bekizela nalidala fishekami kashikeki le tidedele, lilideki le gwyredemi shelekala zeladashi fe sekishaka sishesheshi wadishemi gwakekele fikikani zizakele, de fekeleki tesheshale ne nikyresha ani fadysashi zasizeke. Falyrene nyrekaka wasashela lilideki zasizeke fikikani de le tikizele wasizame sheshikele le Bantu sikikari ke le Kawkasina.

 

 

Le dashaleri filelasha dashasili tysedele zidelene la tikashemi dedidemi lilideki le Tilizami fe le Bantu dysashaka wekizeme le rishelari kikakari filyrele, le rishelari zyrizaka gwededesha, le rishelari filizili ani miledami fe syrekani, dikizani le Tilizami fe gikadami dysashaka.

 

 

Wasashela nedilesha fikikani sheshasela tedyrasha nedilesha fakikale ne wekysami zidashele ma le lizyseki, ani zyrasili tileshale zeladashi ma le nalidala?

 

 

sep3

 

Aboh, Enoch. 1996. 'A propos de la syntax du Gungbe', Rivista di Grammatica Generativa 21:3-56.


Adali-Mortti, G. 1958. 'Ewe poetry', Black Orpheus 4:36-46.

 

Agbedor, Paul. 1994. 'Verb serialization in Ewe', Nordic Journal of African Studies 3,1:115-138.

 

Agbedor, Paul. 1996. 'The syntax of Ewe personal pronouns', Linguistique Africaine 16:19-51.

 

Capo, Hounkpati. 1985. 'The so-called coronal consonants of "Ewe-Gen-Aja-Fon"', Papers in Ghanaian Linguistics 5: 32-57.

 

Doke, Clement M. 1935. Bantu linguistic terminology. London: Longmans, Green & Co.

 

Ellis, A.B. 1966. The Ewe-Speaking Peoples of the Slave Coast of West Africa. Their Religions, Manners, Customs, Laws, Languages, etc. Oosterhout: Anthropological Publications.

 

Fabb, Nigel. 1992. 'Reduplication and object movement in Ewe and Fon', Journal of African Languages and Linguistics 13,1:1-39.

 

Fortune, George 1962. Ideophones in Shona. Oxford University Press: London

 

Heine, Bernd & Mechthild Reh. 1984. Grammaticalization and Reanalysis in African Languages. Hamburg: Buske.

 

Hounges, Désiré & John Hutchison. 1999. 'Tense-aspect and serialization in Minà', in: New Dimensions in African Linguistics and Languages. Ed. by Paul F.A. Kotey. Trenton, N.J.: Africa World Press. Pp. 189-201.

 

Samarin, William J. 1965. Perspective on African ideophones. African Studies, XXIV:117-121.

 

Samarin, William J. 1967. Determining the meaning of ideophones. Journal of West African Languages, 4:35-41.


Samarin, William J. 1970. Field procedures in ideophone research. Journal of African Languages, 9(1):27-30.


Samarin, William J. 1971. Survey of Bantu ideophones. African Language Studies, XII:130-168.


Samarin, William J. 1979. Simplification, pidginization and language change. In: Readings in Creole Studies. I.F. Hancock ed. 55-68. Ghent: E. Story-Scientia, PVBA.

 

Stewart, John. 1989. 'Kwa', in: The Niger-Congo Languages. Ed. by John Bendor-Samuel. Lanham/New York/London: University Press of America. Pp. 217-245.

 

Svantesson, Jan-Olof 1983. Kammu Phonology and Morphology. Travaux de l'Institut de Linguistique de Lund, 18: 1-142.

 

Uzechukwu, S. 1980. Ideophones in Igbo. Nigeria Magazine, 130-131:41-47.

 

Westermann, Diedrich & Margaret A. Bryan. 1952. Languages of West Africa. (Handbook of West African Languages, 2.) London: Oxford University Press.

Template Design by SkinCorner